ef fect of tradition and innovation on an actor’s work over time: the example of salme reek. traditsiooni ja uuenduse mõju näitlejaloomingule läbi aja: salme reegi näide

Clicks: 178
ID: 179769
2012
Free PDF
Article Quality & Performance Metrics
Overall Quality
Not rated
Combines reader engagement with the AI quality analysis. This article has not been analysed, so there is no overall score — reader engagement is measured and shown alongside.
AI Quality Assessment
Not analyzed
Readership in this journal
Steady

Ranked #33 of 65 articles by views in iranian journal of pharmaceutical research

Most read Least read

Bar heights use a square-root scale.

Mint this article as an NFT
Not yet minted

Create a permanent, verifiable on-chain record of this article on the Scimatic Network. The NFT is held in your Journament account, and you can withdraw it to your own wallet at any time.

5 SUSD one-off · no wallet required
Sign in to mint
Abstract
Ühiskondliku situatsiooni muutumine toob kaasa muutused teatri repertuaaris, väljendusvahendite valikus, esteetilistes tõekspidamistes jne. Ajas muutub ka näitleja osa, tema olemus, tähendus ning näitleja-vaataja suhe teatriprotsessis. Näitlejale on oluline näha teatrit dünaamilises arengus ja ise uuega kaasa minna. Jälgin kahe vastandliku jõu – traditsiooni ja uuenduse – mõju näitleja loomingule eesti teatri ühe legendi Salme Reegi (1907–1996) teatritee näitel. Selle nimega seostub ligi seitse aastakümmet eesti kutselise teatri saja-aastasest ajaloost. Reegi näitlejaks kujunemine algas Draamastuudios (1927–1930), kus ta sai traditsiooniliseks peetava realistliku, läbielamiskunstil põhineva näitlejakoolituse. See oli baas toimetulekuks erinevate teatristiilidega, traditsioonilises ja uuenduslikus teatris, erineva tinglikkuseastmega lavastustes, nii „läbielamisteatris“ kui ka „etendamisteatris“. Kooli lõpetamise järel asus ta tööle Eesti Draamateatrisse, kuhu jäi kuni oma surmani. Reegi teatriaja esimene aastakümme kulges elulähedust ja eesti kultuuri eripära väärtustavas teatris. Neil aastail oli tal sageli võimalus mängida paralleelselt väikesi lapsi ja vanu naisi. Poisterollidest kujunes tema kui näitleja fenomen. Arvukatele vanaeiderollidedele andis ta sageli groteskse värvingu. Nõukogude okupatsioon ja sõjajärgne aeg tõi Reegile mitmeid lapskangelaste rolle. 1960ndate teisel poolel ja 1970ndail pidi Reek kohanema uusi vorme otsiva mängulise teatriga. 1962. aastal sündis Ibseni „Peer Gyntis“ legendaarne ema Åse, mille loomisel oli olulisel kohal näitleja füüsiline eneseväljendus, selle seos sisemise vaimsuse ning näitleja enese ereda isikupära esiletoomisega. 1970ndate lõpul sai seitsmekümnendates eluaastates, kuid särav ja suurepärase plastilise liikumisega Reek võimaluse näitlemiseks teatraalsemas ja koomilisemas laadis Ago-Endrik Kerge lavastustes. 1980. aastate alguses vormiotsingud vaibusid. Näitleja mäng oli nüüd pööratud rohkem sissepoole, omandades samas tugeva mõtte- või tundelaengu. Üks kummalisemaid tegelaskujusid Reegi loomebiograafias oli Inimene Hugo Raudsepa „Salongis ja kongis“ – absurditeatri võtmes esitatud sümbolistlik, abstraktne, müstiline, eatu, sootu olend. Reegi näitlejateekond lõppes 1990. aastate keskel traditsioone austavas, ent samas ka uuendusi, muutusi sallivas teatris.
Reference Key
vrk2012methis:ef Use this key to autocite in the manuscript while using SciMatic Manuscript Manager or Thesis Manager
Authors ;Eike Värk
Journal iranian journal of pharmaceutical research
Year 2012
DOI
10.7592/methis.v2i3.488
URL
http://ojs.utlib.ee/index.php/methis/article/view/488
Keywords
literature (general)philosophy (general)

Citations

No citations found. To add a citation, contact the admin at info@scimatic.org

Comments

No comments yet. Be the first to comment on this article.